E-ITSPEA 1: Noppeid IT ajaloost
IT-lahendus, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT maastikul
Kaasaegne IT maailm ja selle ajalugu on tegelikult üsna lühike. Enamus relevantseid sündmusi IT ajaloos toimusid sisuliselt viimase saja aasta jooksul. Kuid vaatamata võrdlemisi lühikesele ajaloole on sündmusi (leiutised, avastused, sõnastused, firmade asutamised jms) olnud selle aja jooksul küll ja veel. Seetõttu on võrdlemisi keeruline välja tuua midagi tõeliselt revolutsioonilist, sest tegelikkuses enamus neist sündmustest on mänginud märkimisväärset rolli meie maailmas - nende põhjal on kogu tänapäeva IT maasik üles ehitatud.
Kuid sellegipoolest, ma arvan et üks märkimisväärseim sündmus oli Richard Stallmani eestvedamisel loodud GNU ("GNU's Not Unix") projekt aastal 1983.
GNU on Unixi-laadne operatsioonisüsteem, mis põhineb samadel alustel nagu Unixi operatsioonisüsteem, kuid on oma olemuselt vabavara, mis tähendab et selle kasutajad võivad seda kasutada, muuta, jagada, parandada jne.
Esiteks oli GNU alustalaks vaba tarkvara liikumisele, mis propageerib kasutaja vabadust (ja õigust) kasutada antud operatsioonisüsteemi (tarkvara) ja on väga oluline tänaseni.
Ja teiseks lõi Linus Torvalds aastal 1991 Linuxi kerneli, mis koos GNU projekti poolt loodud tööriistade ja põhjaga kujunes esimeseks laialdaselt kasutatavaks ja praktiliseks vabavaraliseks operatsioonisüsteemiks, millele on tänaseks loodud tuhandeid distributsioone. Eelkõige on GNU/Linuxi distributsioonid kasutusel pilvetehnoloogia serverites, ning enamus maailma pilveteenuseid jooksevad just GNU/Linuxi distributsioonide peal, kuid samuti on Linux kasutusel ka paljude inimeste igapäeva operatsioonisüsteemina.
IT-lahendus, mis oli ajast ees ja põrus.
Kui enne kirjutasin sellest, kuidas GNU projekt ja sellest välja kasvanud GNU/Linux oli tõeliselt revolutsiooniline, siis siin katsun kirjutada sellest, kuidas minu silmis oli Unixi operatsioonisüsteem ajast ees ja seetõttu ka põrus. (kuid mitte täielikult)
Unixi operatsioonisüsteem loodi aastal 1969 AT&T Bell Laboratories'is ja ta oli interaktiivne, multi-user, üldotstarbeline ja ka esimene portatiivne operatsioonisüsteem, mida sai kasutada (või suurema vaevata üle viia) erinevatel arvutisüsteemidel.
Unixi eesmärk oli olla võimas, üldotstarbeline ja interaktiivne operatsioonisüsteem, mis ei vaja kallist/võimsat riistvara ja on võrdlemisi lihtne üles seada ja kasutada. Oma disaini ja arhitektuuri poolest inspireeris Unix paljusid teisi operatsioonisüsteeme, sh eelnevalt mainitud GNU projekti.
Üks peamisi põhjuseid miks minu arvates Unix ei ole saavutanud tänaseni domineerivat positsiooni turul (ehk põrus), oli selle litsentsipõhine olemus - selle kasutamine/muutmine oli kallis lõbu. Sellegipoolest olid Unix ja selle põhised operatsioonisüsteemid 80ndatel võrdlemisi laialdaselt kasutusel.
1983. aastal kuulutati välja eelnevalt mainitud GNU projekt, mis hiljem koos Linuxi kerneliga kujunes täielikuks vabavaraliseks operatsioonisüsteemiks, mis pakkus tasuta alternatiivi Unix süsteemidele. Tänu oma vabavaralisele olemusele ja paindlikkusele hakkas GNU/Linux järk-järgult asendama paljusid Unixi põhiseid süsteeme.
Sellegipoolest ei kadunud Unix täielikult. Tänapäeval on endiselt kasutusel mitmeid Unixi põhiseid operatsioonisüsteeme - neist enim levinum on MacOS.
IT-lahendus, mis oli olemuselt üsna totter.
Leidsin internetiavarustest sellise huvitava asja nagu Microsoft Bob (1995). Tegemist on graafilise kasutajaliidesega tolleaegsetele Windowsi operatsioonisüsteemidega arvutitele, mille eesmärgiks oli muuta arvuti kasutamine lihtsamaks, ja kasutajasõbralikumaks inimestele, kellel polnud varasemat kokkupuudet arvutiga. Kasutajaliides oli üles ehitatud multifilmilikus stiilis, kus kaustad ja rakendused olid asendatud tubade ja objektidega ning kasutajat aitasid animeeritud tegelased.
"Instead of pull-down menus or clearly marked icons, Bob’s interface consists of a room full of objects. To write a letter, for example, you click on a piece of paper."
Microsoft Bob kukkus täielikult läbi, kuna selle eesmärk muuta arvuti kasutamine lihtsamaks ja kasutajasõbralikumaks osutus praktikas vastupidiseks. Esiteks vajas kasutajaliides rohkem riistvaralist ressurssi ehk võimsamat arvutit. Paljude kasutajate jaoks oli kasutajaliides segane ja ebaefektiivne ning oma multifilmiliku stiili tõttu peeti seda liiga lapsikuks. Nende probleemide tõttu lõpetas Microsoft selle arendamise umbes aasta peale selle välja laskmist.
Viited:
- https://www.gnu.org/
- https://www.nokia.com/bell-labs/about/dennis-m-ritchie/cacm.pdf
- https://www.britannica.com/technology/UNIX
- https://www.linuxjournal.com/content/how-linux-shapes-modern-cloud-computing
- https://commandlinux.com/statistics/linux-cloud-infrastructure-market-share/
- https://www.larrysworld.com/bob/
- https://www.technologizer.com/2010/03/29/microsoft-bob/
- https://museumoffailure.com/exhibition/microsoft-bob
