E-ITSPEA 4: Info- ja võrguühiskond

Tänapäevase info- ja võrguühiskonna paratamatuks osadeks on jälgimiskapitalism ja digiaedik, millest võtavad osa kõik kes kasutavad internetti/nutiseadmeid/arvuteid jms. Erilist pääsu sellest ei ole.
Jälgimiskapitalism on olemuselt inimese andmete kogumine äriliste eesmärkide saavutamiseks nt milliseid riideid keegi ostab või mis on tema toidueelistused jne.
Ja jälgimiskapitalism ise võiks mahtuda digiaedikusse, mis tähendab seda, et tegelikkuses kogu inimese digitaalne tegevus internetis, või isegi kodus, liikluses või tööl on jälgitav ning seda infot on kellelgi võimalik koguda ja inimest seeläbi jälgida - privaatsuse puudumine, sest aedikust väljapääsu eriti ei ole.

Kuidas siis on Eestis lood jälgimiskapitalismiga?

Keeruline on leida uuringuid ja statistikat mis toovad esile eestlaste igapäevaharjumusi netis, kuid kindel on see et:

- kasutatakse palju välismaiseid veebirakendusi/teenuseid (Facebook, YouTube, TikTok, X jne)
- uudiseid jälgitakse palju veebiportaalidest (Delfi, Postimees jne)
- veebis ostlemine on levinud tegevus (Temu, Frog.ee, Osta.ee jne)

Kõik need teenused kasutavad oma tegevuseks nn "küpsiseid" - tekstifaile, mis jälgivad (isikustatud)kasutaja tegevusi antud veebilehel. Ja needsamad küpsised on ka osa meie jälgimiskapitalismist. Küpsiste abil saavad firmad koguda kasutaja kohta isikustatud informatsiooni, mille põhjal saab nt hakata neile kuvama isikustatud reklaami. See on tõsiasi millega enamus interneti kasutajad nii Eestis kui ka mujal lepivad kui vajutavad nupule "accept all cookies" või Eestis siis "luba küpsiste kasutamine"

Kui aga vaatame laiemalt meie digiaedikule otsa siis esimene mõte mis minul pähe paiskab kohe on AI.
Tehisintellekt ja keelemudelid mis on ka eestlaste seas üüratult populaarsed abivahendid olemuselt ikkagi koguvad infot ja andmeid. Inimesed kes nt kasutavad tasuta ChatGPT-d kasutavad seda tasuta just selle hinnaga, et kogu nende sisestatav info läheb mudeli edasiseks treenimiseks. See on paratamatu tõsiasi tänapäeva maailmas, kus tegelikult ei ole mitte midagi tasuta. (haakub ka meie jälgimiskapitalismi teemaga - kõigel on hind)

Kuid samuti pole inimesel digiaedikust pääsu ka siis kui ta oma telefoni välja lülitab ja tänavale jalutama läheb. Reaalsus on see, et linn on täis liikluskaameraid, turvakaameraid, liikumisandureid, varsti võibolla ka droone. Värske uudis eilsest päevast on selline, kus PPA räägib plaanist hakata liiklusjärelvalvet tegema ka droonidega. 

"Politseil on praegu väljatöötamisel idee, et liiklusjärelevalves hakata kasutama ka droone. Droonidega saaks politsei hinnangul näiteks raskesti ligipääsetavatel ristmikel fikseerida liiklusrikkumisi või maanteedel liiklusohtlikku käitumist. Õiguseksperdi hinnangul on aga seesugune idee erakordselt halb, sest ühiskondlik kokkulepe puudub."

allikas: err.ee

Hetkel muidugi on see veel arulusel ja õiguslikult pole ka veel selgust kui legaalne selline asi tegelikkuses oleks. Kuid see paneb ju tegelikult mõtlema et isegi siis kui me lülitame oma telefoni jms nutiseadme välja ja läheme tänavale jalutama, siis kuskil keegi võib meid ikkagi jälgida. Üldiselt on see ikkagi seadusega reguleeritud ja tihti sellised andmed kustutatakse mingi aja tagant jne, kuid sellegipoolest mina arvan et sa ei saa kunagi mitte milleski 100% veendunud olla. Kõlab natuke natu vandenõuteooriana, kuid mingil määral see on tõsi. 

Viited:
- https://www.err.ee/1609958891/politsei-tahab-liiklusjarelevalves-kasutusele-votta-droonid

- https://turundajateliit.ee/dentsu-trendid-2025-i/

- https://cookie-script.com/blog/website-cookies?gad_source=1&gad_campaignid=20717302928&gbraid=0AAAAAByPk_UJudPScSI4FU2deOKglLL1L&gclid=Cj0KCQiA8KTNBhD_ARIsAOvp6DLhjfANQX9ip_CisMckjnlAuu25Mfl2tM3-duztbDe8mktB8gS6mOcaApq8EALw_wcB

- https://www.facebook.com/privacy/policies/cookies/

 

E-ITSPEA 2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Varasema internetiajastu väljasurnud tehnoloogia

Me kõik oleme ilmselt kursis Dial-Up modemitega, seadmed, mis tõid interneti inimeste kodudesse üle telefoniliinide. Enamus inimeste jaoks on dial-up ilmselt juba nagu "kiviaja" tehnoloogia, kuid üllataval kombel on see senini kasutusel teatud riikides. 
Kuid kui rääkida täielikult välja surnud tehnoloogiast, siis võiks öelda et selleks oli dial-up'i üks suurim eelkäija akustiline modem (Acoustic Coupler). Tegemist oli seadmega, mis muutis elektrisignaalid helisignaalideks, et neid üle telefonitoru edastada - jah, sõna otseses mõttes üle telefonitoru. Nimelt kasutaja pidi asetama telefonitoru akustilise modemi külge ning lootma et väliseid müratekitajaid oleks minimaalselt, et kogu andmevahetus toimuks ilma probleemideta.

Foto 1: akustiline modem (acoustic coupler)
https://www.gktoday.in/acoustic-coupler/

Varasema internetiajastu siiani kasutusel olev tehnoloogia

Minu arvates tuleb siin vaieldamatult välja tuua TCP/IP protokolli. Protokoll töötleti välja 70ndatel, kuid mina paneks selle algusaastaks aasta 1983, kui TCP/IP protokoll võeti kasutusele ARPANETis.
TCP/IP protokollid on tegelikult eraldiseisvad protokollid, mis teevad koostööd selle nimel, et andmed jõuaks punktist A punkti B pakettide näol. TCP hoolitseb selle eest, et tükeldatud andmed jõuaksid sihtkohta kohale ning seal ka õiges järjekorras kokku läheks, et moodustada taas nö terviku. Ja IP eesmärk on siis juhtida pakettide liikumist õigesse sihtpunkti - anda nö aadress kuhu minna, et kohale jõuda.

TCP/IP on senini interneti vaieldamatu alustala, ilma milleta oleks maailm täielikult teistsugune.

Viited:

- https://www.gktoday.in/acoustic-coupler/
- https://hackaday.com/2025/08/27/acoustic-coupling-like-its-1985/
- https://www.geeksforgeeks.org/computer-networks/difference-between-dialup-and-broadband-connection/
- https://hackaday.com/2024/03/06/dial-up-is-still-just-barely-a-thing/
- https://tcpip.training/history-of-tcp-ip/
- https://www.geeksforgeeks.org/computer-networks/history-of-tcp-ip/
- https://www.geeksforgeeks.org/computer-networks/tcp-ip-model/

E-ITSPEA 1: Noppeid IT ajaloost

IT-lahendus, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT maastikul

Kaasaegne IT maailm ja selle ajalugu on tegelikult üsna lühike. Enamus relevantseid sündmusi IT ajaloos toimusid sisuliselt viimase saja aasta jooksul. Kuid vaatamata võrdlemisi lühikesele ajaloole on sündmusi (leiutised, avastused, sõnastused, firmade asutamised jms) olnud selle aja jooksul küll ja veel. Seetõttu on võrdlemisi keeruline välja tuua midagi tõeliselt revolutsioonilist, sest tegelikkuses enamus neist sündmustest on mänginud märkimisväärset rolli meie maailmas - nende põhjal on kogu tänapäeva IT maasik üles ehitatud.

Kuid sellegipoolest, ma arvan et üks märkimisväärseim sündmus oli Richard Stallmani eestvedamisel loodud GNU ("GNU's Not Unix") projekt aastal 1983.

GNU on Unixi-laadne operatsioonisüsteem, mis põhineb samadel alustel nagu Unixi operatsioonisüsteem, kuid on oma olemuselt vabavara, mis tähendab et selle kasutajad võivad seda kasutada, muuta, jagada, parandada jne.

Esiteks oli GNU alustalaks vaba tarkvara liikumisele, mis propageerib kasutaja vabadust (ja õigust) kasutada antud operatsioonisüsteemi (tarkvara) ja on väga oluline tänaseni.
Ja teiseks lõi Linus Torvalds aastal 1991 Linuxi kerneli, mis koos GNU projekti poolt loodud tööriistade ja põhjaga kujunes esimeseks laialdaselt kasutatavaks ja praktiliseks vabavaraliseks operatsioonisüsteemiks, millele on tänaseks loodud tuhandeid distributsioone. Eelkõige on GNU/Linuxi distributsioonid kasutusel pilvetehnoloogia serverites, ning enamus maailma pilveteenuseid jooksevad just GNU/Linuxi distributsioonide peal, kuid samuti on Linux kasutusel ka paljude inimeste igapäeva operatsioonisüsteemina.

IT-lahendus, mis oli ajast ees ja põrus.

Kui enne kirjutasin sellest, kuidas GNU projekt ja sellest välja kasvanud GNU/Linux oli tõeliselt revolutsiooniline, siis siin katsun kirjutada sellest, kuidas minu silmis oli Unixi operatsioonisüsteem ajast ees ja seetõttu ka põrus. (kuid mitte täielikult)

Unixi operatsioonisüsteem loodi aastal 1969 AT&T Bell Laboratories'is ja ta oli interaktiivne, multi-user, üldotstarbeline ja ka esimene portatiivne operatsioonisüsteem, mida sai kasutada (või suurema vaevata üle viia) erinevatel arvutisüsteemidel.
Unixi eesmärk oli olla võimas, üldotstarbeline ja interaktiivne operatsioonisüsteem, mis ei vaja kallist/võimsat riistvara ja on võrdlemisi lihtne üles seada ja kasutada. Oma disaini ja arhitektuuri poolest inspireeris Unix paljusid teisi operatsioonisüsteeme, sh eelnevalt mainitud GNU projekti.

Üks peamisi põhjuseid miks minu arvates Unix ei ole saavutanud tänaseni domineerivat positsiooni turul (ehk põrus), oli selle litsentsipõhine olemus - selle kasutamine/muutmine oli kallis lõbu. Sellegipoolest olid Unix ja selle põhised operatsioonisüsteemid 80ndatel võrdlemisi laialdaselt kasutusel.

1983. aastal kuulutati välja eelnevalt mainitud GNU projekt, mis hiljem koos Linuxi kerneliga kujunes täielikuks vabavaraliseks operatsioonisüsteemiks, mis pakkus tasuta alternatiivi Unix süsteemidele. Tänu oma vabavaralisele olemusele ja paindlikkusele hakkas GNU/Linux järk-järgult asendama paljusid Unixi põhiseid süsteeme.

Sellegipoolest ei kadunud Unix täielikult. Tänapäeval on endiselt kasutusel mitmeid Unixi põhiseid operatsioonisüsteeme - neist enim levinum on MacOS.

IT-lahendus, mis oli olemuselt üsna totter.

Leidsin internetiavarustest sellise huvitava asja nagu Microsoft Bob (1995). Tegemist on graafilise kasutajaliidesega tolleaegsetele Windowsi operatsioonisüsteemidega arvutitele, mille eesmärgiks oli muuta arvuti kasutamine lihtsamaks, ja kasutajasõbralikumaks inimestele, kellel polnud varasemat kokkupuudet arvutiga. Kasutajaliides oli üles ehitatud multifilmilikus stiilis, kus kaustad ja rakendused olid asendatud tubade ja objektidega ning kasutajat aitasid animeeritud tegelased.

"Instead of pull-down menus or clearly marked icons, Bob’s interface consists of a room full of objects. To write a letter, for example, you click on a piece of paper."

Microsoft Bob kukkus täielikult läbi, kuna selle eesmärk muuta arvuti kasutamine lihtsamaks ja kasutajasõbralikumaks osutus praktikas vastupidiseks. Esiteks vajas kasutajaliides rohkem riistvaralist ressurssi ehk võimsamat arvutit. Paljude kasutajate jaoks oli kasutajaliides segane ja ebaefektiivne ning oma multifilmiliku stiili tõttu peeti seda liiga lapsikuks. Nende probleemide tõttu lõpetas Microsoft selle arendamise umbes aasta peale selle välja laskmist.





Viited:

- https://www.gnu.org/
- https://www.nokia.com/bell-labs/about/dennis-m-ritchie/cacm.pdf
- https://www.britannica.com/technology/UNIX
- https://www.linuxjournal.com/content/how-linux-shapes-modern-cloud-computing
- https://commandlinux.com/statistics/linux-cloud-infrastructure-market-share/
- https://www.larrysworld.com/bob/
- https://www.technologizer.com/2010/03/29/microsoft-bob/
- https://museumoffailure.com/exhibition/microsoft-bob